BLOGI

/BLOGI
BLOGI2019-11-08T14:52:51+02:00

Kui fakte pole, siis ei tasu oma iga negatiivset emotsiooni sotsiaalmeediasse jagada

 

Loe lähemalt: https://tartu.postimees.ee/7114093/faktikontroll-turvakaamera-video-paljastab-avaliku-laimu-bussifirma-vastu-bussijuht-maskita-last-ukse-taha-ei-jatnud

Robert Sarv kommenteeris lugu: «Kui ikka fakte pole, siis ei tasu oma iga negatiivset emotsiooni sotsiaalmeediasse jagada. Näiteks oleks võinud pöörduda nii bussifirma kui ka  omavalitsuse poole ja asi oleks saanud ametliku lahenduse. Kui avaldatud süüdistus ei ole tõene, siis võib järgneda laimajale nõudekiri kohtuväliseks lahenduseks ja kui ta seda vastu ei võta, siis võib ta laimu eest kohtusse anda. Kuna bussijuhti pole postitusest ära tunda, siis on tegemist vaid bussifirma maine ja brändi kahjustamisega. Selles küsimuses saab advokaat bussifirmat aidata.

Valesüüdistused ja laim võivad hävitada inimeste karjääri, tekitada väga palju stressi ning kõige kurvemal juhul on veebikiusamine lõppenud ka enesetapuga. Nii et see, kes tahab meie aja sotsiaalmeedia kangelast mängida, võiks üheksa korda mõelda ja siis ühe korra postitada. Või jätta üldse postituse tegemata – see on tihtipeale isegi targem valik.

By |november 25th, 2020|Categories: Uncategorized|0 Comments

Rein Lang: trahvid laimajatele peavad olema piisavalt suured

Tühistamiskultuuri levimise üle tunneb muret ka endine justiits- ja kultuuriminister Rein Lang: “See teeb mind väga murelikuks. Iga päev toob uudiseid, mis nihutavad seda piiri mõne sentimeetri kaupa kaugemale. Räuskav ühiskondlik suhtlemine on meil kestnud juba üsna pikka aega. Nüüd oleme jõudnud punkti, kus mingisugused seltskonnad koguvad allkirju kellegi ametist lahtilaskmiseks või töölt kõrvaldamiseks.”

“Mulle kahetsusväärselt meenub see protsess, mis sai alguse USA teatud ülikoolidest, kus üliõpilased kogusid kollektiivselt allkirju ühe või teise õppejõu kõrvaldamiseks, sest neile ei meeldinud õppejõu teaduslikud vaated. Küsimus polnud õppejõu teadmiste tasemes või õpetamise tasemes, vaid vaadetes.” Langi arvates tuleks Eestis sellisele käitumisele panna piir ning kui seda ei tehta eetilistest kaalutlustest lähtuvalt, siis peab tema sõnul appi tulema õigussüsteem.

Lang püstitas küsimuse: “Kuidas õigussüsteem appi saab tulla? See raadiojaam (Sky Pluss) eeldabki oma saatejuhtidelt kroonilist jutuvada, mille sisu hindajateks saavad olla vaid kuulajad.  Ja sellel  sellel raadiojaamal on muuseas Eestis väga head kuulajanumbrid. Kuidas siin kohus aidata saab?”

Lahendusena toob ta välja: “Kui mõni meediaväljaanne või ajakirjanik läheb kellegi arvates üle piiri, mis puudutab kellegi konkreetseid õigusi, kui keegi tunneb ennast laimatuna, siis on tal õigus pöörduda kohtusse. Eelkõige taotlusega ebaõiged andmed ümber lükata aga nõuda ka kahjutasu. Selles suhtes on Eesti seadused täiesti paigas, kohus võib mõista ka tõkestavaid kahjuhüvitisi. Summa peab olema niivõrd suur, et solvaja edaspidi hoidub sellisest tegevusest.”

Loe lähemalt: https://www.err.ee/1124097/lang-trahvid-laimajatele-peavad-olema-piisavalt-suured

By |august 17th, 2020|Categories: Uncategorized|0 Comments

ROBERT SARV: TÜHISTAMISKULTUUR JA OMAKOHUS: MINA OTSUSTAN, KES VÕIKS JÄRGMISENA SILLA ALL SURNUKS NÄLGIDA

Katrina Raiend, kelle Alari Kivisaar kohtusse kaebas, käitus ühiskondliku diskussiooni lämmatajana.

Lasnamäe kurikamees ähvardab tema ees „ebasobiva” manöövri teinud autojuhti kurikaga. Naaber tulistab Loksal seaduslikult metsa üles töötanud firmaomanikku „ebasobiva” tegevuse eest väidetava metsavarga pähe. Eelmisel nädalal kajastatud traagiline juhtum, kus üks neiu viidi „ebasobiva” video eest enesetapuni. 11-aastane poiss laeb Tik-Toki video sõnadega „Need l**sid arvavad, et nad nii äged, ja väidavad, et neil on 1000 follower’i. Õu, kuulge! Tatid! Karenid! Te olete jöuksed Karenid! Lehmad, r**sk! Hahaa,” paludes kõikidel, kes neid „tatte” teavad, neile hate panna.

Kõik need juhtumid kannavad sama nimetust: omakohus teise inimese „ebasobiva” käitumise või lihtsalt „ebameeldivuse” eest. Tundub normaalne? Ilmselt siiski mitte.

Mõnes mõttes võib Katrina Raiendit isegi tänada. Ta ei lähe ajalukku märtrina, kuid tema kaasus võimaldab Eesti kohtutel otsustada, kas kellegi sotsiaalne „tühistamine” on lubatud. Kas see kuulub heade kommete hulka. Tema kaasus pole küsimus sõnavabadusest või „petitsiooni” koostamise õigusest, vaid teise inimese üle avalikult omakohtu pidamise õigusest. Õigusest ise teisele inimesele „digitaalse kambakaga” koht kätte näidata, teha talle ebameeldiva käitumise eest haiget – nii füüsiliselt kui ka vaimselt, asuda „kohtuniku rolli”. Panna inimene avalikult “känselisse”.

Peeter Koppel kirjeldas tühistamiskultuuri omakohut („Tühistamiskultuurist” ja palkade avalikustamisest, Edasi, 21.11.2019) nii: „Kultuurset pole selles aga midagi, sest tegu on kõige tavalisema hüsteerilise massi vägivallaga üksikisiku kallal. Nimetagem seda „digitaalseks kambakaks”. Endi sõnul enamasti „sotsiaalse õigluse” eest seisvad isikud näivad kohati soovivat tekitada olukorra, kus neile mingil moel ette jäänud isik arvataks ühiskonnast välja moel, et tema jaoks oleks ainus edasine arengusuund kuskil silla all nälga surra.”

Lihtsalt vahend on teine. Enam ei viibutata kurikat ega tulistata kõhtu ja kätte, vaid on valitud lihtsam viis. Viis, mille tulemusel politsei omakohtu pidajat kaasa ei vii. Viis, kus saab maksimaalselt 1000 tähemärgiga panna kirja isegi kangema paugu kui kurikaga vehkides.

Kui klassikalises meedias läbib sinna saadetud tekst toimetuse filtri, siis sotsiaalmeedias piisab vaid konto loomisest ja klaviatuuri toksimisest. Filtrit pole. Sotsiaalmeedias saab teha kõike: moondada fakte, alandada, solvata. Olla „vaba”. Ja siis öelda uhkusega: minu vanemad seisid Balti ketis just selle nimel, et ma saaksin nüüd „sõnavabalt” verbaalkõntsa veebi riputada ja omakohut pidada.

Mina otsustan sinu “känseldamise” reeglid ja viisi

Peeter Koppel kirjeldab “känseldamise” põhjuseid nii: „Isiku „tühistamise” põhjuseks võib olla näiteks tema sõnade meelevaldne (teadlik?) isikule ebasoodsas suunas tõlgendamine või näiteks tänaste (ja pidevas muutumises olevate) standardite rakendamine isiku mingitele ajaloolistele tegevustele või arvamustele.” Kõlab viimaste nädalate sündmuste valguses tuttavalt?

Tundub ju loogiline. Psühholoogiast on ju teada, et inimene märkab seda, millele tema fookus suunatud on. Kõigepealt sean ise reeglid ja hakkan neid kontrollima. Mulle ei meeldi ja hakkan tühistama. Eesmärk pühitseb abinõu ehk küll ma sinu jaoks „paragrahvi” leian. Mure ongi siin selles, et omakohtualune ei tea „tühistaja” seatud mängureegleid, ta isegi ei tea, et tema üle järelevalvet tehakse. Aga enne kui ta reeglitest teada saab, on talle väljastatud juba „kohtuotsus”. Võib-olla „petitsioon”, võib-olla mõnitavad read kuskil foorumis või kellegi Facebooki seinal.

Jõgeva kohtumaja seinal ripub helekollane plakat kohtunik Tristan Ploomi sõnadega „OMAKOHUS võib viia kohtu ette”. Samas kohtumajas töötab ka kohtunik, kes hakkab minu üle kohut mõistma. Aga ta teeb seda seaduse alusel, mitte oma suva järgi.

Igaühel on õigus põhiseadusele ja igaüks väärib põhiseadust. Sealhulgas ja eriti siis, kui ta sõidab näiteks vilkuva rohelisega üle ristmiku. Kui nüüd tema järel sõitnud juhil just sinist vilkurit kaasas pole, siis ei tohi ta ristmikku punasega ületada. Ei tohi, sest tal puudub pädevus teist inimest jahtida ja „menetleda”.

Kui keegi otsustab teise üle omakohut pidama hakata, ei lõpe see kunagi hästi. Juba piiblis on öeldud, et omakohus pole lahendus, sest omakohus sünnitab järgmist ülekohut. Omakohus peab lõppema alati päris kohtus, sest teisiti ei saa tühistajatele anda õppetundi, mis neil kodus või koolis jäi saamata. Ka nemad peavad aru saama, et iga õigusega kaasneb vastutus ning mida suurem vabadus, seda suurem on ka vastutus.

Mille üle tegelikult arutlema peaksime

Kas meil on inimestena õigus teisi inimesi “känseldada”? Neid ühiskonnast või mõnest grupist (nt klassist või kursusekaaslaste seast) eemale tõrjuda, neid vihata, solvata, alandada, mõnitada? Luua „salajasi” kümnete inimestega Facebooki gruppe, kus kedagi taga rääkida, „fakte” ehk kuulujutte levitada, solvata ja mõnitada?

Kui keegi otsustab teise üle omakohut pidama hakata, ei lõpe see kunagi hästi.

Kas selline käitumisviis võiks olla mõne põhiõiguse osa? Vot sel teemal peaks nüüd hakkama arutlema. Samuti peab diskuteerima selle üle, mis vastutus kaasneb sellega, kui keegi hakkab pidama omakohut.

Kellel on õigus seada teistele eetilisi käitumisnorme, tõmmata maha sobivate ja ebasobivate naljade või ütlemiste piirid? Eelkõige ikka kohtutel, sest nii me põhiseaduses kokku leppisime.

PS. Sõnavabadusega on Eestis kõik väga hästi. Tehke internet lahti ja kirjutage, palju süda lustib. Aga arvestama peab, et mõni kirjatükk on seaduse ja kohtupraktika kohaselt tasuline. Aga kirjutada võib ju ikka.

Arvamus avaldatud Eesti Päevalehes: https://epl.delfi.ee/arvamus/robert-sarv-tuhistamiskultuur-ja-omakohus-mina-otsustan-kes-voiks-jargmisena-silla-all-surnuks-nalgida?id=90639467

By |august 5th, 2020|Categories: Laim|0 Comments

KONTEKSTIST VÄLJA REBIMISE MIINUSPROJEKT

Laimata saab ka kellegi sõnavõtu moonutamise või teatud lausete kontekstist välja rebimisega, sest see tekitab inimesest valemulje.

Siin võiks lausa tarbijamängu teha: kes leiab sellest tekstist tõesti fakte, mis toetavad Alari Kivisaare vastu alustatud „petitsiooni“, siis kirjutage kommentaaridesse.

Saatelõiku saab igaüks kuulata siin: https://sky.ee/alari-kivisaare-umber-lahvatanud-skandaalist/

[1] Tavakeeles kasutatakse sõna pätt kurjategijate kirjeldamiseks.

EKKS 2009 selgitab, et pätt tähendab allakäinud, kindla töö- ja elupaigata inimene, hulgus, paadialune; kaabakas, huligaan. Viinanäljas pätt. Habetunud ja räpane pätt nurus viinaraha. Selles keldris ööbib hulguseid ja pätte. Trepikojas magab üks pätt. Pättide kamp, urgas. Ta hakkas jooma ja muutus pätiks. Mees jõi ennast pätiks. Poisist saigi pätt. Poeg läks pätiks. Pätid saadi kätte, võeti kinni. Nii hilisel ajal on ainult pätid liikvel. Mingid pätid kleepisid talle külge. Kes see pätt ja pasatski on? Pätti ‘pätitegusid’ tegema. Näeb välja, käitub nagu viimane pätt. *Korja niisugune pätt tänavalt üles, anna talle tööd ja leiba, aga tema hakkab vurlet mängima. P. Vallak. || (sõimusõnana). Igavene, vana pätt (sihuke)! Sa oled täielik pätt! Vilets pätt, paljasjalgne! Kui kaua sa, pätt, elad meie kulul? Liitsõnad: sadamapätt. (viide: EKKS 2009, http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%A4tt&F=M).

 

Statistika aga kinnitab, et mustanahaliste hulgas on rohkem pätte ehk õigusrikkujaid (kui te ei usu, kasutage Google’i abi). Nagu ka meeste hulgas on rohkem pätte, Eestis on isegi 95% vangidest mehed. Kui keegi küsib kas see mees oli pätt?! või kas mehed on pätimad?!, siis pole mõtet soolise võrdõiguslikkuse voliniku uksele koputama minna. Ilmselt ei tehtaks teie „tühistamiseks“ ka „petitsiooni“.

NB! See postitus ei võta seisukohti rassiküsimuste teemal, vaid toob esile seda, kuidas on võimalik tegelikkust moonutada. Kui tahame ühiskonnas mingi teema üle diskuteerida, siis jäägem faktipõhiseks.

 

 

By |juuli 30th, 2020|Categories: Uncategorized|1 Comment

LEIA KÜMME ERINEVUST

Hille Hanso avaldas 26.04.2014 kell 18.42 sellise kirjatükikese: https://www.err.ee/511987/hille-hanso-naljakas-vagistamine. Kellaaeg polegi nii väga oluline, aga vaadake aastat. 2014. Kui see arvamus oleks arhiivis, oleks sinna juba mitu sentimeetrit tolmu peale kogunenud. Ja siis äkki, teeb selle arvamusloo üks lõiguke ootamatu tähelennu.

Katrina Raiend kasutas seda Alari Kivisaare vastu „petitsiooni“ põhjendamisel. Ta ei taha aega raisata ja korjab kohe „petitsiooni“ juurde kirsikese kreemikoogilt. Ta lisab sinna sellise aga hoopis Hille Hanso väite: Kivisaar väitis, et vägistajal võis olla õigus, “kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.” otse pealkirja „„Hommikuprogramm“ 16.04.2014 9:00  alates 39.55“ alla – juuresolevad pildid kinnitavad seda.

See väide on aga täielik vale! Kivisaar pole mitte kunagi midagi sellist öelnud. Hille Hanso mõtles selle ise välja ja presenteeris seda tõe pähe. Kivisaar ütles aga: „Kui sa oled sportlane, siis on sinu jaoks sport number üks ja selle nimel oled sa valmis tegema, mida iganes, ohverdama, mida iganes ja see väike “tihi” pole nüüd küll mingi õudne häda. (…) Sportlased teevad ju igast imevigureid, söövad ja süstivad, sätivad ja hõõruvad ja ma-ei-tea-jumal-mida-kõike nad ära ei tee. Võib-olla on asi palju lihtsam! Ei ole seal vaja doseerida ja jumal teab mida… molekulidega hullata – väike “tihi” enne võistlust, viskab lahti kõik, mis vaja, ja läheb nagu ludiseb.

See vale jõuab isegi Kivisaare Wikipedia lehele, kust me peame selle nüüd ära korjama. Kui te veel mõtlete, kuidas kellegi minevikuvale, võib kummitama jääda, mõelge alati sellele juhtumile. Pole mõtet selliseid tekste veebiavarustesse jätta.

 

By |juuli 29th, 2020|Categories: Laim|0 Comments