TÄNAPÄEVAL MAKSAB SINU NIMI (BRÄND) ROHKEM, KUI ESMAPILGUL ARVATAGI OSKAD

Korduv laim, näiteks internetiportaalides või kommentaariumides, kahjustab Sinu nime (brändi). Kui Sind on põhjendamatult korruptandiks, valetajaks, petturiks, šaakaliks, perverdiks või kurjategijaks sõimatud, on Sinu võimalused piiratud. Isegi, kui Sa seda ise tähele ei pane või ei tea.

Kandideerid vastutusrikkale tööle? Tahad leida investeeringut? Soovid avada pangakontot? Otsid kliente, tahad teha müüki? Jagasid enda kogemust sotsiaalmeedias või lisasid uue pildi Instagrami ja Sind tabas netitrollide rünnak? Keegi lörtsib Sinu või Sinu firma Google review arvustusi või hinnet? Tahad teada saada, kes Sind anonüümselt kiusab?

LOE TEISTE LUGUSID

KUIDAS SIND LAIMATI?

EBAÕIGED FAKTID

Klassikaline vale / valefaktid, mis ei vasta tõele või mille kohta pole avaldajal tõendeid.

LOE EDASI

EBAKOHASED ARVAMUSED

Kõik inetud arvamusavaldused / faktidel mitte­põhinevad arvamused (näiteks solvangud internetis).

LOE EDASI
LOE TÕENDAMISEST SIIT

EBAÕIGED FAKTID

Ükskõik missugused väited, mis ei vasta tegelikkusele. Ebaõige fakt võib olla ka kaudne ehk väide, mis jätab mulje millestki, mida pole näiteks olemas.

Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on tõendatav. Mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitatakse kohtupraktikas faktiväitena. Ehk kui keegi kirjutab Sinu kohta vägivallatseja, pedofiil või korruptant, siis kui Sind pole jõustunud kohtuotsusega vägivalla toimepanemises, pedofiilias või korruptsioonis süüdi mõistetud ja selle kohta puuduvad tõendid, on see väide automaatselt vale.

Kaudse faktiväite näide:

Keegi peetakse kinni altkäemaksu andmise kahtlustusega. Ilmunud artikli juurde kirjutab kommenteerija nii: „Kahju, et tema kõiki kuritegusid ei uurita“. Siin on näha ilmselge ebaõige viide sellele, et kinnipeetud inimene on toime pannud veel kuritegusid lisaks sellele, mille osas ta kahtlustatavana kinni peeti.

KUIDAS LAIMAMINE LÕPETADA?

EBAKOHANE ARVAMUS

Arvamus, mis ületab hea maitse piiri, on solvav ja ei sobi meie kultuurikonteksti. Hinnangu esitamise viis on ebasobiv, väljenduslaad on alandav ja vääritu. Vulgaarne sõnakasutus: roppsõnad, kõnekeelsed solvangud.

Näiteks:

Lits mis lits. (Kirjutatud Perekooli foorumis 28.03.2015, kell 16:02)

Mitte kuidagi ei saa öelda, et xxx ei läinud litsiteele teadlikult.
Muide, ka esimene laps on sellel vurfal abielumehega hangitud 🙂

(Perekooli foorum, 28.03.2015, kell 18:56)

KUIDAS LAIMAMINE LÕPETADA?

NÄITED

KES PEAB TÕENDAMA FAKTIDE TÕELEVASTAVUST?

Faktide tõelevastavust peab vajadusel kohtus tõestama üldjuhul laimaja. Kui fakt on õigusvastane (st au teotav ehk ükskõik missugune halba valgusse panev fakt), peab selle väidet tõendama laimaja.

Sama kehtib ka väärtushinnangute põhjendamisel. Kui väärtushinnang põhineb teatud faktidel, mida tegelikkuses ei eksisteeri, siis peab väidet faktide kohta tõendama arvamuse avaldaja.

Kui keegi kirjutab Sinu koolituse kohta, et see võrdub laste vaimse pilastamisega või et tegemist on perverssusega, aga Sinu koolitus tegelikult lapsi vaimselt ei pilasta, vaid õpetab neile üksnes kehaosade nimesid ja asukohti, ning on lastele eakohane, siis on tegemist ebakohase väärtushinnanguga.

PROTSESS

TULEMUSED RÄÄGIVAD ISEENDA EEST

LAIMAJAL POLE VÕIMALIK ÜLDJUHUL VASTUTUSEST VABANEDA

Kui laimajal pole tõendeid või ta ei suuda adekvaatselt arvamust põhjendada, kannab ta vastutust vastavalt seadusele.

LAIMAJA HÜVITAB ÕIGUSABIKULUD

Kohtupraktika kohaselt peab laimaja hüvitama põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Seega saad tehtud kulu tagasi, kui kohus rahuldab Sinu nõude.

LAIMAJA HÜVITAB KOHTUKULUD KUI ASI JÕUAB KOHTUSSE

Kui hagi rahuldatakse, peab üldjuhul laimaja ka kohtukulud hüvitama.

RAHA VÕIB OLLA ARVEL TUNDIDEGA

Parimate näidete puhul on laimajad raha üle kandnud pärast nõudekirja saamist tundide jooksul. Võid saada õiglase hüvitise väga kiiresti.

0
KOHTUASJA*
0
TÖÖDELDUD KOMMENTAARI
0%
KOMPROMISSI TÕENÄOSUS*
0€
SAADUD HÜVITISI***

*Sealhulgas hetkel pooleliolevad asjad.
**Tulemus võib igas kaasuses erineda.
***Reaalselt väljamakstud summad. Ei ole arvestatud hetkel pooleliolevaid kohtuasju.

LOE TEISTE LUGUSID

Oleg Samorodni

Valetaja ja laimaja oli Aleksei Semjonov – Tallinna Inimõiguste Teabekeskus juht. Valetamine ja laimamine A. Semjonovi ja tema abikaasa poolt minu suhtes kestis paljude aastate jooksul. Ühel hetkel sain aru, et see laimamine on võimalik peatada ainult kohtu kaudu.

Laimaja vastutusele võtmine ei olnud eriti keeruline. Hagi esitamisest kohtusse kuni kohtu positiivse otsusteni möödus vähem kui poolteist aastat. Tuleb rõhutada, et laimamine A. Semjonovi poolt lõppes kohe pärast hagi esitamist.

Lõpptulemusega jäin rahule. Laimaja oli karistatud, mina sain tagasi kõik oma kohtukulud ja rahalist kompensatsiooni, mis minu arvates võinuks olla veidi suurem. Laimamine A. Semjonovi poolt lõppes täielikult.

Kui keegi peaks mind laimama, siis kindlasti kaeban ta kohtusse. Mõned juhtumid juba olid, kuid nende lahendamiseks oli piisav, kui ma ütlesin valetajale, et kaeban kohtusse. Minu kohtuprotsessi A. Semjonovi vastu kajastati üsna laialt meedias.

Kindlasti soovitan ka teistele minna sama teed. Olen sügavalt veendunud, et rõhuda laimaja südatunnistusele on mõttetu tegevus. Selliseid inimesi saab distsiplineerida ainult kohtu otsuse kaudu. Vot nii.

M. K.

Eks iga inimese valulävi on erinev, mõni talub ebaõiglust rohkem, teine vähem. Minu juhtumi puhul laimati mitte üksnes mind, vaid kahjuks ka perekonnaliikmeid, lapsi. Loomulikult oleksin võinud kõik solvangud alla neelata ja sõprade õlal end välja nutta, kuid valisin teise tee. Seda sellepärast, et hing jäi kripeldama, südames tahtsin tegelikult teada saada, kes on need inimesed, kes väidavad end olevat minu eluga rohkem kursis kui ma ise? Kas olen kunagi nendega kokku puutunud, kedagi võib olla endalegi teadmata solvanud?

Minu laimajad osutusid tundmatuteks, kuid küllaltki edukateks, haritud inimesteks, kellelt mõnitamist poleks osanud oodata. Millest selline kurjus ja tahe avalikult laimu levitada, ma teada ei saanudki.

Minu jaoks tasus see protsessimine kindlasti ära. Taastasin enda hingerahu. Tähtsam sellest, et laimajatelt nõuti välja kahjutasu, on see, et saan endale rahuliku südamega peeglist otsa vaadata ja saata vastaspoolele signaali, et laimamine pole karistamatu tegevus, vaid oma sõnade eest tuleb võtta vastutus. Laimajate leidmine ja hagi esitamine pole õnneks kuigi keeruline. Sõna on nagu lind, mida kinni ei püüa. Enne, kui ta lendu lased, võiks võtta hetke mõtlemiseks.

Anonüümseks jääda soovinud klient

Kuidas jõudsin otsusele anda oma solvajad kohtusse? Mul lihtsalt ei jäänud muud üle, sest see on ainuke võimalus Eestis laimajaid vastutusele võtta. Minule tehti ülekohut ja  tundsin ennast sellepärast väga halvasti. Miks peaksid sellised inimesed jääma ilma karistuseta? Olen kogu oma elu elanud põhimõttega, et õigluse eest tuleb võidelda.

Kuigi laimajate vastutusele võtmine ei ole alati sugugi lihtne protsess, tasub seda ikkagi teha. Ja lõppude lõpuks saad abi oma ala professionaalidelt.. Minul ei lubanud õiglustunne lihtsalt teisiti käituda. Kerge see otsus ei olnud ja kahjuks võib protsess sageli üsna pikka aega kesta. Aga kui positiivne lahendus lõpuks saabub, on see suur kergendus.

Usun, et käituksin samamoodi, kui midagi sellist veel elus ette tuleks.

Kas soovitaksin seda ka teistele? Arvan, et kindlasti, sest minu arust on raske elada, kui Sinu hea nimi on määritud ja Sinu kohta levitatakse kohutavaid valesid.

BRIGITTET LAIMAVATE KOMMENTAARIDE ARV ON LANGENUD, VAATA LÄHEMALT

Vaata, miks Brigitte pöördus laimajate vastu kohtusse

SÕNAVABADUS VS AU TEOTAMINE

Kas mul on alati õigus teise inimese kohta ükskõik mida öelda, kirjutada või avaldada? EI OLE. Sinu sõnavabadus lõpeb seal, kus algab teise inimese privaatsfäär. Kui Sa ei usu, siis vaata kohtulahendeid: Holm vs Luik Tallinna Ringkonnakohtu lahendi punkti.

Otseloomulikult on jätkuvalt lubatud kritiseerida ideid ja avaldada enda arvamust jõuliselt, kuid mitte teiste arvelt. Kui Nõukogude ajal ei olnud võimalik süsteemi kritiseerida, siis polnud meil sõnavabadust. See aga ei tähenda, et kui meil on nüüd sõnavabadus, võib teisi solvata. Põhiseadus ei anna õigust solvata. Põhiseadus keelab solvamise.

Teatud inimesed (näiteks poliitikud, avaliku elu tegelased) peavad taluma suuremat kriitikat, kuid see ei tähenda, et neid võib piiramatult kritiseerida ja mõnitada. Ka nende puhul kehtib sama joonis. Näiteks võib kritiseerida mingi erakonna maksu- või aktsiisipoliitikat, mõne ministri väljaütlemisi, kuid põhjendamatu on halvustada nende eraelu (näide: raudselt ei anna naine kätte, kui ta sellist juttu räägib), lähedasi (näide: ta kaaslane näeb välja kui põrsas), neid isiklikult (näide: paks ja loll värdjas).

LOE ROBERT SARV ARVAMUSLUGU POSTIMEHES

MEEDIA

Meediaga suhtlemise nipid leiad alt. Ka professionaalsed ajakirjanikud võivad Sinu kohta valeväiteid esitada või Sinu kohta põhjendamatuid hinnanguid kirjutada. Sellisel juhul on Sul samasugused õigused, kui keegi mõnitaks Sind Facebookis või kuskil kommentaariumis. Meediamajad ja nende õigusnõustajad püüavad alati tekitada mulje, et nendega vaidlemine on keeruline ja kallis, aga samal ajal käib meediast järjepidevalt läbi, kuidas keegi jälle mingit ajakirjandusväljaannet võitis. Praktika näitab, et pigem jäävad meediaväljaanded kohtus kaotajaks (me ei arvesta siinkohal perspektiivituid, st algusest peale ette teada kaotatud asju).

Mõtle ise, millal klikkisid mõne loo lahti ja lugesid seda põnevusega? Ikka siis, kui see tundus n-ö sensatsioonina. Seega: sensatsiooni võidakse müüa Sinu arvelt. Ülikoolis võidakse ajakirjanikele õpetada, et kui satud näiteks poliitikuga ühte tuppa, tal on laual „põnevad“ paberid ja poliitik läheb korraks, näiteks kõnele vastamise ajaks kabinetist välja, siis võib olla „okei“ toppida tähtsad paberid kotti ja lahkuda. Nii võib ka Sinuga juhtuda.

Kui kuuled kõnet, mis algab „Tere! Helistan toimetusest, olen ajakirjanik…“, siis tea, et tema telefon salvestab. Selleks, et vältida kontekstist välja rebimist, sõnade suhu panemist jne, siis võid ka ise enda kõnet salvestada. NB! Erinevalt laialt levinud eksiarvamusest, kõigi enda vestluste salvestamine on lubatud.

Kui keelad, siis peab ajakirjanik ja toimetus otsustama, kas ta võtab riski jääda kohtus kaotajaks, kui nad ei suuda „avalikku huvi“ ära põhjendada. Usu mind, nad püüavad Sind kangutada veel pikalt, et saada mingigi kommentaar kätte (see näitab, et nad ei julge seda riski võtta!). Väga oluline: kui juba rääkima ja südant puistama hakkad, siis arvesta, et ajakirjanikud käsitlevad seda kui vaikivat nõusolekut nii loo avaldamiseks kui ka kommentaari andmiseks. Kui keeldud, siis ära jutustama hakka. Kui soovid konsulteerida, kus läheb piir, siis võta julgesti asjatundjaga ühendust.

Kui Su abikaasa või elukaaslane on mingil alal tuntud, ei tähenda, et meedia võib teie eraelust kõike kirjutada. Avaliku elu tegelane on siiski inimene, kes otsib ise selles konkreetses teemas avalikku tähelepanu. Toome lihtsa meediast läbi käinud näite: Sa oled näiteks tuntud sportlane, keegi lekitab Sinu privaatsed sõnumivahetused meediasse. Meedia ei tohi neid avaldada, sest sportlane on tuntud vaid läbi spordi, mitte oma eraelu detailide eksponeerimisega ning ühiskond kui tervik ei vaja kollast sensatsiooni kellegi sõnumivahetuse avaldamise kaudu. Kui asi puudutab lapsi, on nõuded veelgi karmimad: kui vanemad nõusolekut ei anna, ei tohi laste kohta infot avaldada.

Ajakirjanik soovib vastust kiiresti ehk kui tahad enda mõtted edastada, siis mõtle läbi, kui kiiresti vastata soovid, et mitte rongist maha jääda.

Mõtle läbi, kuidas sellistele küsimustele vastata, sest need ongi esitatud üldjuhul eksima sundimise mõttega.

Mõtle läbi, kas sellistele küsimustele on mõttekas üldse vastata. Praktika näitab, et tihtipeale ei mõjuta Sinu vastused juba valmis mõeldud lugu.

Kõlab klišeena, aga konsulteeri asjatundjaga, kui tunned, et mingi detail võib tervikpildi kokku panemisel tähelepanuta jääda.

ANDMETE KUSTUTAMINE

Kui soovid kustutada enda andmeid Google’st, Wikipediast, kohtulahendite registrist jne, siis kirjuta meile.

Google’st andmete kustutamine: saame aidata Sind vanade artiklite või valeväidetega sisu kustutamisel siis, kui väidete avaldaja on sellest keeldunud.

Kustutamine kohtulahendite registrist: saame aidata Sinu andmete eemaldamisel vanadest kohtulahenditest. Näiteks oled saanud kriminaalkorras karistada, karistus on kantud ja kõik on kena, aga laenude saamist, töö leidmist või koostöö tegemist takistab vanast ajast andmebaasi rippuma jäänud kohtulahend. Võtame selle maha? Kirjuta meile.

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Laimajate ja veebikiusamise vastu aitab Sind EMERALDLEGALi tiim koos Robertiga. Robert on välja töötanud efektiivse süsteemi, kuidas laimajaid vastutusele võtta ning töö jätkub samamoodi.

Kahju saab nõuda kolm aastat alates laimust teadasaamisest. Kui laim on ikka veel üleval (nt passib kuskil kommentaariumis), siis saab nõuda selle eemaldamist vähemalt kümme aastat alates laimust teadasaamisest. Kui soovid, et keegi lükkaks valeväited ümber, siis seda saab nõuda kümne aasta jooksul alates laimust teadasaamisest.

Ebaõigete faktide puhul: võid nõuda nii ümberlükkamist või parandamist kui ka moraalse kahju kompensatsiooni. Ebakohase väärtushinnangu puhul: ainult moraalse kahju hüvitis. Mõlemal juhul saab nõuda ka laimamise lõpetamist ehk laimu eemaldamist veebist.

Võid, aga ei pea. Kohtus peab enda väiteid tõendama laimaja.

See ei mõjuta Sinu õigust võtta kiusaja vastutusele, sest kohtud on öelnud, et kui kontekst ei viita küsimuse esitamisele, vaid väite fakti või hinnanguna esitamisele, siis ei saa kiusaja „aga lause lõpus oli küsimärk“ otsitud vabandusele tugineda. Näiteks leidis Tallinna Ringkonnakohus otsuse punktis 11, et „Kohutav jõletis! Kas ta on süüdimatu ja peast soe või kuidas muidu on selline tegevus võimalik?“ ei ole küsimus ehk avaldaja ei tahtnud tegelikult vastust, vaid soovis kannatanut maha teha.

Kiusaja tegi mõnitavast sõnast mingi tuletise? See ei päästa kiusajat. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punktis 10 seisab, et sõnatüve muutmine (kohtuasjas sõna „nilbik“) ei päästa kiusajat ja ta vastutab laimamise eest.

Sellistele kaasustele spetsialiseerunud advokaadi poole. Ära usalda hobijuriste, kes võivad tekitada Sulle põhjendamatuid kulusid ja üleelamisi.

Riigilõivud: laimaja isiku tuvastamine 70 eurot; vajadusel rahvastikuregistri päring 15 eurot. Kohtusse pöördumine (üks asi): moraalne kahju = 420 eurot; moraalne kahju + viivis = 455 eurot; moraalne kahju + viivis ja ümberlükkamine või kustutamine = 665 eurot.

Kui me seisame koolikiusamise vastu, siis peame seisma ka internetikiusamise vastu. Kui me tahame olla lastele eeskujuks, ei saa meil olla topeltmoraali – endale lubame internetis “anonüümselt” kiusamist, samal ajal teeme nägu, et koolis kiusamine on taunitav ja keelatud.

See on igaühe enda otsustada. Mõni võibki valida, et on avalik sein, kuhu kõik võivad oma verbaalseid number ühte ja kahte teha. Kui tunned, et Sind häirib kiusaja tegevus, siis lähtu sellest, mis Sulle oluline on, mida võõrad inimesed arvavad.

Ei pea. Kui Sulle on tähtis vaid kiusamise lõpetamine ja näiteks valeväidete ümber lükkamine, siis saab vaid Sulle olulisi asju nõuda. Hinnangute puhul ei saa kahjuks nõuda ümber lükkamist, seega väljendubki õigussüsteemi hukkamõist laimaja teole välja mõistetud kahjusummas.

Õigust mõistab ainult kohus (PS § 146). Kodulehel kasutatud näited on juhuslikud ning kodulehe pidaja õiguslik hinnang ei pruugi kattuda kohtu seisukohtadega.

SEISA ENDA HEA NIME EEST

ADVOKAADIBÜROO EMERALDLEGAL

Oled laimust väsinud ning soovid kiiret ja efektiivset lahendust? Ei oska või ei teagi kust alustada? Usalda meile enda juhtum ning me teeme enda parima, et võtta vastutusele need inimesed, kes Sul rahulikult magada ei lase, kes Su äri kahjustavad või hävitavad või Sind lihtsalt mõnitavad. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL meeskond on välja nõudnud laimajatelt kümnete tuhandete väärtuses kompensatsioone ning lõpetanud kümned konfliktid ja laimamised. Kui soovid, et Sinu laimamine lõpeks, oled õigel ajal õiges kohas.

Katrin on pannud koostöös Robertiga vastutama kümneid laimajaid. Perekooli käod, netitrollid jne on kõik tema karmi kätt tunda saanud.

KIRJUTA MEILE