Arutelu solvavate kommentaaride üle Terevisioonis
25. mail 2020 käis Terevisiooni stuudios külas vandeadvokaat Robert Sarv. Sarv puudutas internetis levivate laimavate kommentaaride teemat ning selgitas, mis vahe on laimul ning sõnavabadusel. Samuti rõhutas ta, et ükski inimene ei peaks taluma avalikult netiavarustes enda alusetut laimamist või solvamist.
Näitena toodi ka välja mõned laimavad kommentaarid (kirjaviis muutmata):
“Piinlik on selliste mölakatega samas maailmas elada”;
“Kuradi värdjas, sellised tuleb ette võtta”;
“Haige eit”;
“Jube lõust”;
“No uskumatu, millised värdjad meie keskel elavad.”
Lisaks selgitas ta, et tihti tuleb kommentaari lugedes arvestada selle konteksti ning lisas, ei laimamine ei ole konkreetsed sõnad, vaid kommentaari alatoon ning just kontekst.
Kuula ja vaata siit: https://etv.err.ee/1092541/raiged-netikommentaarid
Vandeadvokaat Robert Sarv rääkis raadio Sky Plus Hommikuprogrammis laimamisest
Robert selgitas raadios, et paljud inimesed ei taju internetis öeldu ja päris elu vahelisi seoseid: “Ei saada aru, et tegelikult teevad need sõnad väga paljudele haiget ja neil võivad olla väga rasked majanduslikud tagajärjed. Näiteks kui inimest nimetatakse pedofiiliks ja ta töötab lastega, võib see lõpetada kogu tema karjääri selles vallas ja lõpuks kui panna see koostöövõimaluste kaotamine rahasse, on see peaaegu võimatu. See ongi kohtu ülesanne välja selgitada, kuidas kellegi anonüümne mainekujundus on neid koostöövõimalusi mõjutanud ja milline on see tekitatud kahju.”
Lisaks tõi Robert välja inimeste neli klassikalist reaktsiooni, mis järgnevad vandeadvokaadi kirjale, koos kohtunõudega.
Loe ning kuula saadet SIIT: https://sky.ee/vandeadvokaat-robert-sarv-avaldas-pohjused-miks-inimesed-kommentaariumites-rauskavad-ja-millised-on-seaduslikud-tagajarjed/
Vihakõnelejate portreed
Eesti Päevaleheni jõudsid nende 64 inimese nimed, kellele seksuaalkoolitaja Rita Holm on advokaadibüroo vahendusel esitanud nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks laimamise, maine kahjustamise ning au teotamise eest.
“Julgelt kaks kolmandikku rämekommentaatoreid on vanaemad ja vanaisad, vähemalt 50-aastased, sageli üle 65-aastased penisionärid. Vanim rämetseja oli 76-aastane naine. Ülejäänud ligi kolmandik jäi peamiselt vahemikku 40-50 eluaastat.”
Sõna on vaba
Pirita majandusgümnaasiumis toimunud meediakonverentsil arutleti sõna vabaduse, sõna võimu, meedia- ja väljendusvabaduse ning sõltumatuse üle.
Vandeadvokaat Robert Sarv andis lastele praktilisi näpunäiteid: “Poliitilise korrektsuse ja võimendatud sallivuse taustal oleme kohati ära unustanud tõe rääkimise oskuse. Tuleb aru saada, kus läheb laimamise ja tõe rääkimise piir. Kõigel, mis te ütlete, on mõju. Kui te ütlete kellelegi, et ta on varas või valetaja, siis selleks peavad olema väga head vettpidavad tõendid. Kui teil neid tõendeid ei ole, siis sealt lähebki see piir. Teine kategooria on hinnangud, mis on väga subjektiivsed. Kui hinnangu väljendus on liiga vihkav või kutsub üles kedagi mõnitama, siis see arvamus ei ole okei. Kui te soovite kellelegi halvasti öelda, ja see ei ole seotud tõe rääkimisega, siis soovitan seda kindlasti mitte teha internetis.”
Kohus pani ajakirjanikud artiklite ebaõigete väidete eest vastutama
Tallinna ringkonnakohus mõistis endistelt Postimehe ajakirjanikelt välja rahalise hüvitise ajalehes ilmunud valeväite avaldamise eest.
Kohus käsitles artikli autoreid teole kaasaaitajatena ning otsustas, et ajalehes avaldatud ebaõigete andmete puhul on avaldajaks nii ajalehe väljaandja kui ka artikli autor.
Mõlema astme kohtud leidsid, et ajakirjanikud jätsid andmete kontrollkohustuse sisuliselt täitmata, samuti mõjutas hüvitise väljamõistmist halvustav keelekasutus.
Link: https://www.err.ee/1000781/pretsedent-loodud-kohus-pani-artiklite-eest-vastutama-ka-ajakirjanikud
Brigitte Susanne Hunt nõuab anonüümsetelt laimajatelt tuhandeid eurosid
Brigitte Susanne Hunt palkas end esindama advokaat Robert Sarve.
Kroonikas ilmunud artiklist võib lugeda, kuidas sotsiaalmeediatäht soovib, et teda räigelt solvanud anonüümsed laimajad saaksid karistada.
Sarv kommenteerib Kroonikale, et: “Kõigil laimajatel on põhjust karta, sest teistmoodi kui võimalikult kõrgete hüvitiste maksmise kaudu pole võimalik seda räiget sopaloopimist ja inimestele haigettegemist lõpetada. Kõigil puhkudel, kui oleme asjaga tegelema asunud, on inimeste laimamine lõppenud ning kommentaarid on oluliselt leebemaks muutunud. Seega on efekt kohene ja võimas.”