Pärast 03.09.2025 “Pealtnägija” saadet on kõlanud küsimused: mis on laim.ee eesmärk? Kas tegeleme „masstootmisega“? Kas me teeme seda pelgast rahaahnusest?
Viimaste aastate arutelud sõnavabaduse ja väärika suhtluse üle on näidanud, et paljud ei tea, kus jookseb piir kriitika ja laimu vahel ning mida teha, kui see piir on ületatud. Meie fookus on algusest peale olnud inimväärikuse kaitse ja tervema avaliku ruumi kujundamine.
EMERALD märkas, et laimu ja kiusamise teemal napib abi ja selget infot ning sellest sündis otsus tulla ja aidata.
“Me ei ole siin, et tekitada hirmu, meie eesmärk on kutsuda korrale inimesed, kes on ära unustanud, et laimamine ja terav kriitika on kaks väga erinevat asja” selgitab EMERALDi tegevjuht Riste Remmelgas.
Miks loodi laim.ee
“See platvorm on loodud eelkõige harimiseks ja selguse loomiseks, mitte kutseks kohtusse raha nõudma minna,” selgitab Riste.
Laim.ee sündis lihtsast vajadusest: inimesed ei teadnud, mida teha, kui neid sildistatakse või nende head nime rünnatakse. Koondasime ühte kohta esmaabi ja selged sammud: kuidas talletada tõendeid? Kellega ühendust võtta? Kuidas küsida parandust või vabandust? Kus jookseb piir terava kriitika ja laimu vahel?
Meie soov on, et vaidlused lõpeksid inimeste vahel, mitte kohtusaalis. Juhtumid jõuavad kohtusaalini tegelikult ainult siis, kui ei tunnistata oma eksimust või peetakse ekslikult kõike sõnavabaduseks: „Ma räägin, mida mõtlen“.
“Meie kõige väärtuslikumad võidud on need, kus inimene saab aru, et tegi valesti, võtab vastutuse ja heastab, just nii saab laimatu oma hea nime tagasi ja uks kohtu poole jääb suletuks. Laimamine ei ole aktsepteeritav ega mahu kindlasti sõnavabaduse alla, “ avab Riste.
Kas see piirab sõnavabadust?
“Sõnavabadus ilma vastutuseta muutub kiiresti vägivallaks teise maine kallal, meie töö on see piir nähtavaks teha. Sõnavabadus ei ole kunagi olnud ega tohiks ka saada põhjenduseks teisi alandada,” räägib Riste. Sõnavabadus on demokraatia vundament, kuid vabadusel on piir seal, kus algab teise inimese alusetu kahjustamine. Laim.ee eesmärk ongi seda piiri selgitada: karm kriitika on lubatud, kuid tõsine, tõendamata süüdistus, näiteks kellegi sildistamine kuriteo toimepanijaks, ei ole kohe kindlasti lubatud.
Me oleme teadlikult võtnud rolli eristada sõnavabadust laimamisest ja kiusamisest ning teinud suures mahus tööd, et luua strateegiad ja praktikad, mis aitavad ühiskonnas kujundada heatahtlikul ja mõistlikul suhtlusel põhinevad normid. Me ei lase kiiretel emotsioonidel ega sotsiaalmeedia käitumismustritel dikteerida seda, kuidas tohib teise inimesega ümber käia.
„Masstootmine“ või missioon?
Meie eelistame kokkuleppeid ning paljud vaidlused lahenevad enne kohtusse jõudmist vabanduse, paranduse ehk kompromissiga. Meie nõutavad hüvitised on mõistlikud ja põhjendatud; rõhk on heastamisel, mitte „jackpotil“. Kuigi Eesti menetlusreeglid näevad ette, et menetluskulud võivad jääda kaotaja kanda, on see süsteemi loogika, mitte advokaadibüroo „leiutis“.
„Mis on eduka äri saladus? Leida koht, kus inimestel king päriselt pigistab,“ räägib Riste.
Meile on ette heidetud, et laimunõuded on „masstootmine“. Tõde on see, et meie ei alusta konflikte: meie poole pöörduvad inimesed, keda on rängalt tabanud valeväited ja solvavad sildid.
Kui ühiskonnas levib arusaam, et „pervert“ või „pedofiil“ on sobivad sildid eriarvamusega inimese kohta, kandub see käitumismuster edasi noortele. Me ei lepi sellega. Laim.ee on meie panus selle kultuurilise kursi muutmisse.
Noored vajavad paremat eeskuju
Täna jõuab noorteni liiga sageli signaal, et kedagi „perverdiks“ nimetada on justkui okei. Samal ajal pingutavad koolid kiusamisvaba keskkonna nimel. Taaskord, sõnavabadus ei ole kunagi olnud ega tohi saada põhjenduseks teisi alandada.
“Kui me täna normaliseerime sildi ‘pervert’, kõlab homne koolikoridor samamoodi, see ei ole ühiskond, mida me tahame,” selgitab Riste. Olles ka ise kahe kooliealise lapse ema, ei taha ma kunagi, et minu lapsed peaksid koolis või täiskasvanuna olema olukorras, kus nende väärikust on põhjendamatult rünnatud ja kedagi pole neid kaitsmas.
Kas laimuvaidluste esindamine on “rahaveski”.
Küsige nendelt inimestelt, kes on meilt abi saanud. Nende kogemused peegeldavad, et eesmärk ei ole olnud “rahategemine”, vaid kahju heastamine, hingerahu ning elukvaliteedi taastamine. Rita Holmi kaasused on üks nähtavamaid näiteid sellest, kui valus võib olla sildistamine ja kui oluline on süsteemne tugi.
